/nginx/o/2024/07/18/16228405t1h5497.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2025/05/20/16859537t1haff7.jpg)
Vahetult pärast 17. sanktsioonipaketi ametlikku jõustumist teisipäeval alustas Euroopa Liit juba uue, 18. sanktsioonide ringi ettevalmistamist.
Komisjoni kava näeb ette naftahinna lae karmistamist, uute pankade ja varilaevade sanktsioonide nimekirja lisamist ning Nord Streami infrastruktuuri puudutavaid meetmeid.
Üks pakett jõustus, teine kohe tegemisele
«Valmimas on 18. pakett, mis sisaldab uusi tugevaid sanktsioone,» kinnitas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teisipäeval pärast telefonivestlust Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga. «On aeg suurendada survet Venemaale, et saavutada relvarahu.»
ELi kõrge esindaja välisasjades Josep Borrell möönis, et kõigi 27 liikmesriigi üksmeel uue paketi asjus saab olema keeruline, eriti arvestades Ungari vastuseisu. Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas lisas Brüsselis toimunud välisministrite kohtumisel: «Meil ei ole tegelikult valikut. Me peame survet suurendama. Me tahame näha, et ka USA avaldab Venemaale survet – seda pole nende vestlustes seni olnud näha.»
Trump sanktsioone ei soovi ja panustab diplomaatiale
Esmaspäeval toimus Trumpi ja Putini kahe tunni pikkune telefonikõne, mille järel Trump kuulutas, et Venemaa ja Ukraina alustavad «kohe» rahuläbirääkimisi ja potentsiaalset relvarahu. Sotsiaalmeedias kirjutas ta: «Las protsess algab!» Kuid kui ajakirjanikud küsisid võimalikest uutest sanktsioonidest, vastas Trump, et eelistab veel oodata, lootuses, et diplomaatia toob tulemusi.
Trumpi lähenemine on tugevas vastuolus Saksamaa kantsleri Friedrich Merzi seisukohaga, kes ütles, et Euroopa «suurendab survet Moskvale sanktsioonide kaudu». Zelenskõi, kes samuti telefonikõnest osa võttis, rõhutas: «Kui venelased ei ole valmis tapmisi lõpetama, peavad sanktsioonid olema karmimad.»
Von der Leyen on pakkunud välja toornafta hinnalae langetamise praeguselt 60 dollarilt barreli kohta, kuid selleks on vaja G7 riikide üksmeelt – mida Trumpi otsus täiendavatest sanktsioonidest hoiduda võib nüüd ohustada.
Varad peavad jääma külmutatuks
EL on seadnud sihiks lõpetada kogu Vene energiatoodete import aastaks 2027 ning liikmesriigid on enamjaolt ühel meelel, et Venemaa külmutatud varad summas umbes 210 miljardit eurot peavad jääma blokeerituks seni, kuni Moskva maksab sõjakahjude eest reparatsioone.
Trump on seevastu väljendanud soovi, et sõja lõppedes võiksid majandussuhted Venemaaga taastuda. «Venemaal on tohutu võimalus luua töökohti ja jõukust,» väitis ta.
Uue sanktsioonipaketi arutelud algavad Brüsselis järgmisel nädalal ning EL seisab silmitsi katsumusega – säilitada oma ühtsus olukorras, kus USA täielik toetus võib ära jääda.